Kümme fakti spargli kohta, mida peaksite teadma

Tippteave tippköögivilja kohta

Spargli kümne parima omaduse seas peab olema alati esile toodud üks ühine näitaja: see köögivili peab olema krõmpsuv! Niisiis koostasime loetelu spargli omadustest, mida oleks hea teada. Need on maitsvad faktid, millega võiksite oma menüüs arvestada. Omadused, nagu „igav“ ja „maitsetu“, jäid eilsesse.

1. Väärikas ja hinnatud Lühike ajalootund

1. Väärikas ja hinnatud Lühike ajalootund

Spargli botaaniline nimi pärineb kreeka keelest ja see tähendab „noor idu“. Sellel tippköögiviljal on ka palju hüüdnimesid: valge kuld, keiserlik köögivili, söödav elevandiluu. Kõrgel hinnangul on oma põhjus, kuivõrd      16. sajandil oli spargli tarbimine lubatud vaid aristokraatidele. Hooajalise delikatesstoiduna saavutas spargel oma eksklusiivsuse ka kaasaegses köögis: seda peetakse üheks kõige kallimaks köögiviljaks maailmas!

2. Valge või roheline – see on küsimus

2. Valge või roheline – see on küsimus

Valge spargel ja roheline spargel pärinevad samalt taimelt. Roheline spargel saab oma värvuse päikesevalguselt. Kui taim kerkib pinnasest välja, puutub see kokku päikesevalgusega, mis muudab taime roheliseks. Valge spargli puhul kaitstakse taime päikesevalguse eest, kuhjates vartele mulda nii, et spargel valmib maa all. Kui latv tõuseb mullast välja, lõigatakse vars spetsiaalse noaga mullakihi all läbi.

3. Ja kuidas on lood lilla spargliga?

3. Ja kuidas on lood lilla spargliga?

Lilla spargel saab oma värvi antotsüaniinist – pigmendist ja antioksüdandist, mida leidub ka marjades ja mõnes muus köögiviljas. Sügav värvus ei ole ainus, mis eristab lillat sparglit muudest variatsioonidest. Lilla spargli toiteinesisaldus, samuti maitse, on pisut erinevad. See on magusam ja võib olla väga maitsev toorelt süües, näiteks salatites. Lillat sparglit võib valmistada ja serveerida ka nagu rohelist, kuid valmistamise käigus muutub selle värv tuhmimaks.

4. Erinevused maitses

4. Erinevused maitses

Sparglil on palju omadusi: roheline variatsioon sisaldab rohkem C-vitamiini ja karoteeni, on hõrgum ja vajab vaid pisut koorimist. Valge diiva maitse on õrnem ja võib rikkuda teie toidu, kui jätate sellele isegi vaid väikese koguse kibedamaitselist nahka. Eksootilist lillat ei korjata enne, kui pead kerkivad pinnasest välja ja taim sisaldab rohkem suhkrut. Selle pähkline aroom täiustab näiteks sellist rooga nagu hiidlest punase veini kastmega.

5. Maitsepõhised väärtused: spargel vanilliiniga

5. Maitsepõhised väärtused: spargel vanilliiniga

Teile kas meeldib spargel või mitte. Aga kuidas spargel tegelikult maitseb? Maitset andvad koostisosad on vanilliin, samuti väävli- ja eeterlikud õlid, mida leidub ka pähklites ja juustus. Valge spargel harmoneerub ideaalselt näiteks tugevamaitselise juustuga, nagu Gruyere või parmesan, kuid ka tumeda šokolaadi ja musta teega.

6. Nõudlik algusest peale

6. Nõudlik algusest peale

Esmalt vajab spargel kolm aastat kvaliteetset sõnnikut ja kannatust, enne kui saab näidata oma olemust. Pärast võib see taim kasvada kuni seitse sentimeetrit päevas. Vahel on võimalik saada esimene saak juba teisel aastal. Aga ka koristamise suhtes on see köögivili nõudlik: iga vars tuleb eraldi üles kaevata ja mullast välja noppida. Rohelist sparglit on pisut kergem saada, sest see kasvab päikesevalguses.

7. VTeine küsimus: mis seos on sparglil kirssidega?

7. VTeine küsimus: mis seos on sparglil kirssidega?

Sparglihooaeg on lühike: vaid seitse nädalat, aprilli lõpust juuni keskpaigani. Ja seejärel annab spargel teatepulga üle kirssidele. Vanad põllumehed ütlevad selle nähtuse kohta nii: kirsid punased, spargel surnud. Kuid ärge kartke, spargel vajab ainult veidi puhkust, et kasvatada järgmiseks aastaks uued võrsed, sest üks taim viljub mitu aastat järjest.

8. Tõusuteel: metsik sugulane

8. Tõusuteel: metsik sugulane

Restorane vallutab ka neljas sparglisort: metsspargel kasvab Istrias ja Sitsiilias ning selle maitse on hõrgult aromaatne. Seda ei ole vaja koorida, vaid ainult otsast paar sentimeetrit kärpida. Kõige paremini maitseb see praetult või blanšeeritult. Ärge ajage seda segamini Prantsuse hüatsindiperekonnaga, mida pakutakse sageli sama nime all.

 

9. Peenike või paks?

9. Peenike või paks?

Spargliarmastajate seas on levinud uskumus, et peenike spargel on õrn, samas kui paks spargel on puine ja vintske. See näib loogiline, vähemalt visuaalselt. Kuid tegelikult näitab paksus ainult spargli võra või juurekuhila vanust. Väga noore võra puhul on varred peenikesed. Kui võra on mõned aastad vanem, on varred paksemad. Ja tõde on järgmine: need paksud varred on täpselt sama õrnad ja maitsvad kui peenikesed. Seda muidugi eeldusel, et spargel on värskelt koristatud. Tahate teada, kuidas valida õiget sparglit? Vaadake siia.

10. Kõigutamatud faktid: ISEGI TOORELT MMMM!

10. Kõigutamatud faktid: ISEGI TOORELT MMMM!

Kas teadsite? Spargel on ka toorelt tõeline maiuspala: marineeritult salatis või rohelise jõusmuutina – spargel maitseb pisut nagu hernekaun, omades magusat järelmaitset. Pange kokku spargel, õunad, rukola, datlid, avokaado, pirnid ja kookosvesi. Mikseris püreestades saab sellest tervislik hommikueine. Hea teada: toores spargel on eriti diureetiline ja aitab vett väljutada!

Kuigi olete nüüd spargliasjatundja, anname teile veel mõned soovitused spargli kohta:

Sparglijuhis