Grill - klassika ja tänapäev

Kiire ajalootund

Algselt oli lihatükkide küpsetamine lihtsalt võimalus ellujäämiseks, sooja söögi valmistamiseks ja enda kaitsmiseks võimalike terviseohtude eest. Edasi oli grillimise areng seotud inimkonna arenguga. Liha küpsetamiseks kasutati tules ülessoojendatud kive, värsket puitu ja Polüneesia aladel isegi mammutite kihvasid. Tekkisid esimesed tulekolded, küpsetamine otse tulel, nende järel tulid pöörlev varras ja metallist grill, mille mõtles välja ameeriklane George Stephen.

Esimesed grillid olid telliskividest konstruktsioonid, millest tekkis palju suitsu ja tolmu ja mille ümber ei olnud kuigi mõnus istuda. Stepheni kavandatud grillil oli kate, mis võimaldas grillida ilmast olenemata. Järjest hakkas tekkima aina uusi mudeleid ja prototüüpe, näiteks gaasigrillid. Tänapäeval saame nautida eri tüüpi grillide paljusid funktsioone ja nii on restoranide kokkadel täielik vabadus menüüde koostamisel.

Klassikalised grillimistehnikad

Grilli ettevalmistamine ja grillimine on üks terviklik protsess. Klassikaline grillimiskoolkond kasutab paari järeleproovitud meetodit: otsene tehnika ehk traditsiooniline küpsetamine, kaudne tehnika ehk konvektsioonküpsetamine ja nn kombineeritud tehnika, milles on ühendatud nende kahe tehnika elemendid.

• Otsese meetodi puhul asetatakse grillitavad toiduained restile soojusallika kohal. Liha ei tohi ümber tõsta. Küpsusastet kontrollitakse sõrmega katsudes, et liha struktuuri mitte lõhkuda.
• Kaudse meetodi puhul asetatakse grillitavad toiduained resti keskele, kuumus aga jõuab nendeni grilli külgedelt. Kuum õhk küpsetab toiduained ühtlaselt.
• Kombineeritud meetod ehk 50/50-meetod võimaldab valmistada korraga mitut toitu, mis vajavad erinevat temperatuuri. 

Tänapäevased grillimistehnikad

Grillima ei pea sugugi ainult restil. Seda teavad kogu maailma restoranide kokad hästi ja ammutavad inspiratsiooni teistest maadest, pöördudes sageli rahvusköökide poole, et oma külalisi taas kord erilise menüüga üllatada.

Ebatüüpilised grillimisviisid:

• Grillimine banaanilehtedel – see on ideaalne viis grillida puu- ja köögivilju, mis saavad sel viisil maheda, suitsuse ja samas magusa maitse.
• Šamott-tellis ehk alumiiniumfooliumisse keeratud kuum tellis, millel lihatükid saavad kordumatu maitse.
• Himaalaja soolakivi, mis kõrgel temperatuuril üles soojendatakse, annab toidule täiesti uued maitseomadused.

Grillroogasid eristab eelkõige suitsune aroom. Kasutades nii klassikalisi kui ka tänapäevaseid grillimisviise, saavad kokad pakkuda restoranikülastajatele kordumatuid roogi ja suurepäraseid maitsenaudinguid, veendes neid, et grillimine ei ole vaid tavaline restil küpsetamine, vaid terve hulk erinevaid võimalusi.