Aga Itaalia makaronid on endiselt kasutamata potentsiaal. Uuringu järgi sööb enamik eestlastest (78%) Eesti köögist pärinevaid toite ja 74% eestlastest sööb Itaalia köögist pärinevaid toite. Aina enam otsitakse uusi maitseid ja kombinatsioone. Spaghetti pomodoro‘t serveerides on raske olla eriline.

Kuigi makaronide ja kastmete kombinatsioone on peaaegu lõpmatult, on olemas mitu eeskirja, mida tasub parimaid kombinatsioone otsides silmas pidada. Makarone on valmistatud ka erinevatest jahutüüpidest (mitmevilja-, rukki- ja speltanisujahust) ning munaga (munanuudlid), aga enamik neist on valmistatud kõvanisujahust.

Pikad makaronid. Üks tuntumaid ümarristlõikega makarone – spaghetti – maitseb kõige paremini oliivi- ja küüslaugupõhise liha- või kalakastmega. Kui tahad proovida seda makaroni klassikalises versioonis, valmista spaghetti aglio, olio e peperoncino (küüslauk, oliiviõli ja tšilli). Õhem makaron, nagu capelli d‘angelo sobib väga hästi õrna tomatikastmega, samuti suppide ja kiirtoidu lisandina. Selle makarontoote nimetus („ingli juuksed“) on atraktiivne lastetoitude mõttes.

Laiad, lamedad ja oma kuju pärast tihti lintideks nimetatud makaronid, nagu tagliatelle, pappardelle, fettuccine ja mafaldine sobivad suurepäraselt (raguuna) liha-, seene-, tomatikastme ning mereandidega. Kuigi piirkonnast ja lindi laiusest sõltuvalt on nende nimed erinevad, on neil kõigil ühine joon – nad imavad suurepäraselt kastet.

Pikk, õhuke ja lame makaronisort, nagu linguine, trenette või bavette, meenutab lamestatud spaghetti‘t. Aga erinevalt spaghetti‘st on nendel makaronidel keerulisem välimus ja oma tasase 6–9 mm laiuse pinna tõttu sobivad nad väga hästi kergemate ja hästi pinnal püsivate tomati- ja merikarbipõhiste kastmetega.

Lühikesed makaronid. Torukujulise makaronisordi pinnal püsivad kastmed suurepäraselt. Kuulus lühike makaronisort on penne, mida tavapäraselt serveeritakse kui penne all‘Arrabbiata ehk terava tšilliga. Selle väiksemad sordid, nt pennette, sobivad paremini kergemate tomatipõhiste kastmetega koos basiilikulehtede ja mozzarella-lõikudega, mis koos kuumade makaronidega lausa sulab suus. Seevastu rammusate lihakastmetega tasub kasutada pigem rigatoni‘t. Makaronide kurrutatud pinna, märkimisväärse pikkuse (umbes 5–6 cm) ja suure läbimõõdu tõttu pääsevad liha ja kaste vabalt selle sisse. Erinevalt penne‘st ei ole rigatoni‘l lõigatud otsad ja seda saab püsti panna, tänu millele kasutatakse seda pastat erinevates vormiroogades. Tomatikastme ja liharaguuga sobivad suurepäraselt ka farfalle (lehvid) ja fusilli (spiraalid). Merikarbikujulised makaronid, nagu orecchiette või rohkem rullitud cavatelli, sobivad suurepäraselt peente kastmete ja köögiviljadega, nagu brokoli, lillkapsas, apteegitill, sigur ja artišokk, samuti rannakarpidega.

Hoopis teistsugust lisandit vajavad täidisega pelmeenid, nagu ravioli või tortellonini. Täidise tõttu serveeritakse neid tavaliselt selliste lihtsate kastmetega nagu salveivõi, praerasv või tomatikaste. Neile vastavad väiksemad makaronid – tortellini ja raviolini – on suurepärased supilisandid.

Paljud makaronisordid leiavad aina uusi rakendusi. Nende omadusi ja tavaversioone teades on uue roa koostamine lihtsam. Hea näidis on grandine. Kuulikesekujulisi makarone (lõigatud spaghetti) kasutati varem ainult suppides, kuid tänapäeval võib seda leida salati, lisandi või vahel isegi põhiroana risotodes. 

Avasta PASTA maailm